Kui olete hakanud selgitama paljusid internetil tegutsevaid professionaale, olete tõenäoliselt kuulnud terminit “domeeni registreerimine” või “domeenide majutamine” või “hosting”. Neid terme seostatakse sageli kokku, kuid mis on tegelikult nende vahel ning miks need nii olulised on?
Domeeni registreerimine on vajalik, et anda teie veebilehele püsiv nimi ja aadress. Ka oma internetikoht püüab interneti sirvimiseks tuvastada teie domeeninime ja sellega seostuva IP-aadressi. Pärast domeeni registreerimist võib see sisaldada nimisõna või omaette sõna, mille olete valinud selleks, et teie veebileht oleks tuvastatav ja edastatav õigeks asukohaks interneti kõikidele sirvijatele.
Kui olete oma domeeni omandanud, peate meeles pidama, et see ei tähenda lihtsalt veebilehe loomist. Lisateenuse omandamiseks peate oma domeenile soetama veebimajutusruumi. Selle teenuse eesmärgiks on hoida teie veebileht ja sellega seotud teave turvalises, stabiilses ja turvalises keskkonnas, näiteks serveritoolis. See võimaldab teie veebilehel käivitamiseks kasutada disaini ja funktsioone, mida olete oma veebilehe jaoks valinud.
Lisaks veebimajutusele on kriitiline hankida ka DNS-teenust. See võimaldab kliendile ja serverile teie domeeni kaudu ühendust luua. DNS tarnib teie domeeninime ja sellele IP-aadressi, mis seejärel võimaldab teie veebisaidil sisu tuvastada ja kuvada.
Kokkuvõte: Domeeni registreerimine on oluline, et interneti külastajatel oleks võimalik teie veebilehte üles leida ja sellega ühenduda. Selleks, et veebileht ja sellega seotud teave oleksid korralikult haldatud, on vaja teenust, mida nimetatakse veebimajutuseks. See garanteerib, et teie veebileht toimib õigesti ja vastab teie vajadustele. DNS võimaldab teie domeenile kaudu ühenduse loomiseks ning vastutab selle eest, et klient ja server suhtlevad õigesti.
Mis on domeen? Domeeninimi lühidalt
Vikipeedia järgi on domeeninimi tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis on õiguspäraselt registreeritud, Eestis näiteks Eesti Interneti SA volitatud registripidaja kaudu. Domeeninimi peab internetis olema kordumatu. Selle peamine eesmärk on luua numbrilistele IP-aadressidele kasutajasõbralikum paralleelne esitusviis. Domeeninimi võib koosneda tähtedest, numbritest ja sidekriipsudest ning nime osi eraldavad punktid.
Domeeninimi koosneb omaniku valitud nimest ja tipptaseme domeenist, näiteks „wikipedia.org“. Tipptaseme domeen on igal riigil kahetäheline, Eestis .ee, lisaks on kasutusel pikemad nimed nagu .com, .net, .org ja .info. Omanik saab lisada ka täiendavaid nimesid ehk alamdomeene, näiteks „uudised.err.ee“ on kolmanda astme domeen. Esimene internetidomeen registreeriti 15. märtsil 1985. Alates 3. juulist 2010 haldab .ee registrit Eesti Interneti Sihtasutus, enne seda registreeris Eesti domeene EENet.
Kuidas domeen ja veebimajutus kokku töötavad
Domeeninimede süsteem DNS on ingliskeelse Vikipeedia sõnul hierarhiline ja hajutatud nimeteenus, mis tõlgib kergesti meeldejäävad domeeninimed IP-aadressideks, mida võrguseadmed vajavad. Iga domeeni jaoks määratakse autoriteetsed nimeserverid, mis hoiavad selle domeeni DNS-kirjeid ja vastavad päringutele. Seega osutab domeen DNS-i kaudu serverile, kus asub sinu veebileht.
Veebimajutusteenus pakub taristut, mida on vaja veebilehe hoidmiseks ja maailmaveebis kättesaadavaks tegemiseks. Lihtsamate staatiliste lehtede jaoks piisab sageli odavast paketist. Keerukamad saidid, näiteks sisuhaldussüsteemi või foorumiga lehed, vajavad andmebaaside tuge ja rakendusplatvorme nagu PHP. Jagatud majutuse puhul asub samal serveril mitu veebilehte, mis jagavad serveri ressursse, näiteks mälu ja protsessorit.
Millele valikul tähelepanu pöörata
Vali lühike ja kergesti meeldejääv domeeninimi ning kontrolli, et see oleks vaba. Eesti publikule sobib hästi .ee, rahvusvahelisele .com või .net. Majutuse puhul vaata, kas pakett toetab sinu sisuhaldussüsteemi, kas SSL-sertifikaat on olemas andmete krüpteerimiseks ning kas teenusepakkuja teeb varukoopiaid. Kui sait kasvab, on mõistlik valida pakkuja, kelle juures saab hiljem suurema paketi peale üle minna. Loe ka, kuidas teha kindlaks, kes on domeeni omanik.